Olla aeglane tähendab olla rohkem

Lugu ilmus ajalehes “Roheline Värav” 12.10.07

Plagu “Kiirenev elutempo” ei tähenda, et peaksime selle alla koonduma ning kaasa jooksma.

Kiirelt liikuvad meeletud infohulgad, kiire suhtlus Internetis, kiirtoit, kiire reisimine, mitme töö tegemine korraga. Et maailmas toimuvaga kursis olla ja hakkama saada, rabeletakse aina enam. See toob paljudele kaasa stressi, terviseprobleeme. Paljud sooviksid kiirendavale maailmarongile öelda: “Peatage maailm, tahan maha minna”.

Mille nimel me kiirustame? Kas me saame rohkem tehtud? Sageli ei. Uurimused on näidanud, et töö on tegelikult tulemuslikum, kui koormust vähendada. Tundub paradoksina, aga mida rohkem kiirustame, seda vähem on aega.

Saksa kirjanik Michael Ende on kirjutanud raamatu “Momo”, mis on küll mõeldud lastele, kuid täiskasvanulgi hea lugeda. See räägib ajavarastest, hallidest mehikestest, kes pakuvad inimestele võimalust kiiret elu elades oma säästetud aega hoiustada, et seda siis vajadusel kasutada. Tegelikult toituvad hallid mehed säästetud ajast. Inimesed aga kiirustavad aina enam, unustades, et tegelikult varastatakse neilt nende aeg. Vahel on tunne, et midagi taolist sünnib ka meie maailmas.

Kõige lihtsam tõde aja säästmiseks on: ära karda olla aeglane. Maailmas kogub laiemat kõlapinda nn aeglase elu kontseptsioon (inglise keeles Slow Life). See sai alguse McDonaldsi ja teiste kiirtoidukettide vastu võitlevast “aeglase toidu” liikumisest. Lisandunud on “aeglased linnad”, “aeglane reisimine”, “aeglane disain” jne.
Kui “aeglase toidu” ideeks on lihtsalt kvaliteetset toitu nautida, pöörata tähelepanu toiduvalmistamise kunstile ja toiduainete päritolule, siis aeglase elu liikumine hõlmab juba kogu mõttelaadi ja elustiili. Aeglase elu liikumisel ei ole üht koordineerivat organisatsiooni või initsiatiivrühma, see koosneb paljudest algatustest siin ja seal maailmanurgas.

Kõik võtavad ideed pisut omamoodi, ühed propageerivad aeglast reisimist, teised veebilehtedel aeglast elu läbi huumoriprisma. Ühiseks jooneks tundub kõigil olevat põhimõte pidada oluliseks inimsuhteid, elu kvaliteeti. Kaubandus ja tööstus jäävad teisele kohale.

Sageli nähakse aeglases elus säästva arengu viisi. Seost kahe kontseptsiooni vahel näitab ka Mikk Sarve antud nimi säästvale arengule: mõnus minemine.

Linn ilma suure poeta

Nii “aeglase toidu” kui ka “aeglase linna” ideed pärinevad Itaaliast. Väike Bra linn on “aeglase linna” näiteid, seal ei ole autosid ega supermarketeid. Liigutakse jalgsi või rattaga, tarbitakse kohalike talunike ja meistrite valmistatud tooteid. Samas ei ole linn nn elav muuseum, tänapäeva tehnoloogilised saavutused põimuvad traditsioonilise elustiiliga. Paljud inimesed tulevad linnakesse “kiiretest” suurlinnadest puhkama, mis toob tulu Bra elanikele.

Traditsiooniliselt aeglast elu elavad Vahemere maade inimesed on tervemad ja pikema elueaga kui Kesk- ja Põhja-Euroopa elanikud. Jaapan, tuntud kui kiire, odava ja efektiivse elustiili maa, saavutas küll majandusliku õitsengu, kuid rahva vaimse ja füüsilise tervise halvenemise ning keskkonna saastumise hinnaga. Sellest aru saades otsustati võtta suund aeglase, rahuliku ja mugava elu poole, püüdes eemalduda masstootmise ja -tarbimise ühiskonnast. Nii on ka Jaapanis maad võtmas “aeglaste linnade” liikumine.

Näha lindu, mitte muna

Olen alati imetlenud vanu suursuguseid hooneid, mille valmimiseks kulus aastaid ja aastakümneid. Need majad püsivad tänini tugevate ja ilusatena. Paistab, et inimesed on võtnud aega, loomaks midagi kaunist ja jäävat. Töösse on pandud hoolivus.

Tänapäeval valmivad ehitised aasta või poolega, silmas peetakse vaid funktsiooni ning majanduslikku kasu. Enamasti vajavad need hooned paari aasta pärast remonti, nad on täidetud kiirustavate ja stressis kontoritöötajatega. Kerkib küsimus, milleks ja mida me niimoodi loome?

Aeglus ei tähenda tegemata jätmist, see tähendab tasakaalu leidmist, süvenemist, tähendab kannatlikkust. Just seda viimast paistab tänapäeval nappivat.

Fred Jüssi on toonud linnumuna näite. Kui teeme muna kohe katki, näeme vaid munakollast ja munavalget koorest välja voolamas. Kui aga varume kannatust, koorub munast habras linnupoeg. Kui ootame veel, kasvab see lind suureks ning õpib lendama.
Seega, kui oleme kannatlikud, võib sündida midagi palju ilusamat ja olulisemat, kui algul paistab.

Kaheksa sammu aeglasesse ellu

• Kõnd – eelista kõndimist, et olla terve ja vähendada liiklusõnnetuste hulka.
• Riietus – väärtusta traditsioonilisi riideid ja kohalikke kangaid.
• Toit – naudi kohalikke toite ja söömiskultuuri, eelista kodumaiseid toiduaineid.
• Maja – eelista loodushoidlikke ja tugevaid ehitusmaterjale, ehita maja, mis kestab kaua ja ei kahjusta loodust.
• Tööstus – hoia loodust, edenda mahepõllumajandust ja ökoturismi.
• Haridus – pööra vähem tähelepanu akadeemilistele saavutustele ja rohkem tähelepanu sellise ühiskonna loomisele, kus inimesed naudivad kunsti, sporti jm kogu elu ning kus põlvkonnad omavahel suhtlevad ja saavad hästi läbi.
• Vananemine – vanane väärikalt ja enesetunnetuslikult, nii kogu elu.
• Aeglane elu – võta arvesse kõike eelnevat, elada oma elu kooskõlas looduse ja aastaaegadega, säästes loodust ja hoides kokku energiat.

(Allikas: Jaapani koduleht “Kakegawa declares itself a “Slow Life City”“)