Kuidas sa tead, et päriselt midagi õppisid ehk õppimise illusioonidest

Lugu ilmus Teeme Ära SA blogis 2.02.24 Kui paljud meist on selle peale üldse kunagi mõelnud – mis toimub õppimise protsessis, kuidas meie aju uut infot omandab ja salvestab? Ja kui palju meie arvamus sellest, mis on õppimine, erineb sellest, mis õppimine tegelikult on? Ja sellest tulenevalt – milline peaks olema õpetamine? Märge: see luguContinue reading “Kuidas sa tead, et päriselt midagi õppisid ehk õppimise illusioonidest”

Viis viisi, kuidas improteater on mind õpetanud olema parem koolitaja

Lugu ilmus Teeme Ära SA ja Ruutu10 blogis 5.08.22. Viimased kaks aastat olen vedanud BEZWA projekti (Building a European Zero Waste Academy) ja see on pannud mind avastama palju uut õppimise ja õpetamise kohta. Kõige huvitavam on aga olnud avastus, kuivõrd sarnane võib hea õpetamine olla improteatriga, mis on üks mu hobidest. Minu üldistest uutest arusaamadest õppimise kohtaContinue reading “Viis viisi, kuidas improteater on mind õpetanud olema parem koolitaja”

Ajust, emotsioonidest ja igaühe mõtlemisvõimest

Lugu ilmus Teeme Ära SA blogis 26.10.21 Tulevikuprognoosid keskkonnateemadel näitavad, et oleme alles kriiside ajastu alguses ja ka praegune olukord ei ole pigem mööduv nähtus, vaid võimalik, et tulevane normaalsus. Sellega seoses tahtsin pikemalt kirjutada ajust ja emotsioonidest ja igaühe mõtlemisvõimest. Tuginen peamiselt ajuteadlaste ja psühholoogide teadmistele. Inimese aju on imeline – me oleme võimelisedContinue reading “Ajust, emotsioonidest ja igaühe mõtlemisvõimest”

Kilekott, paberkott, riidekott: mille keskkonnamõju on suurim

Lugu ilmus Rohegeeniuses 25.02.20 Mida mõõdab elutsükli analüüs? Toodete (ja teenuste) keskkonnamõju hindamiseks kasutatakse enamasti elutsükli analüüsi meetodit (ingl life cycle analysis, LCA). Meetodi taga on omaette teadus ja andmebaasid, mis detailidesse minnes on üsna keerulised. Lihtsalt ja lühidalt öeldes võimaldab see hinnata ühe toote või teenuse keskkonnamõju sünnist surmani ehk toormaterjali kaevandamisest/kasvatamisest kuni utiliseerimiseni. KeskkonnamõjuContinue reading “Kilekott, paberkott, riidekott: mille keskkonnamõju on suurim”

Mis sul viga on? Ehk suhtlusõpetus impro moodi

Lugu ilmus Ruutu10 improblogis septembris 2020 – “Mis sul viga on?”= “Millest sa aru ei saa?” Tegemist ei ole meenutusega minu viimasest eraelulisest sõnavahetusest, vaid ühe improharjutusega. Kummalgi improviseerijal on üks neist lausetest ja stseen tuleb teha ainult neid kasutades. Harjutuse mõte on leida erinevaid viise, kuidas, muutes sõnade rõhuasetust, hääletooni või kasutades muid viise,Continue reading “Mis sul viga on? Ehk suhtlusõpetus impro moodi”

Miks on 30ndad hea aeg improga tegelema hakata?

Lugu ilmus Ruutu10 improblogis veebruaris 2020 Hoiatus: selles loos esitatakse ühest vanusegrupist üldistatud stereotüüp.​Oli oktoober, mõned nädalad peale minu 35. sünnipäeva ja umbes aasta peale mu kõige esimest improtundi. Teisipäeva õhtu. Seisin suures valgustatud ruumis endast oluliselt nooremate inimeste ees ja püüdsin improviseerida midagi naljakat. Tundsin end üleüldiselt tobedalt ja mind valdas hirm midagi valestiContinue reading “Miks on 30ndad hea aeg improga tegelema hakata?”

Muld – meid kõiki toitev, aga samas hääbuv ema

Lugu ilmus ajakirjas Eesti Loodus, aprillis 2017 Looduskaitses on kõnekeeles kasutusel sõnapaar „karismaatiline megafauna“. See viitab liikidele, keda peetakse armsaks ja/või majesteetlikuks: näiteks tiiger, lõvi, hiidpanda. Seetõttu on lihtne nende kaitsel saada inimeste poolehoidu. Märksa keerulisem on kaitsta selliseid liike, kes on kas ülipisikesed, ei paista kuskilt välja või on lausa koledad. Nõnda on kaContinue reading “Muld – meid kõiki toitev, aga samas hääbuv ema”